Psoriaasi põhjused, sümptomid ja ravimeetodid

← Avalehele Kõik artiklid ja teemad
Psoriaasi tüüpilised punakasroosad laigud ja ketendav nahapind käsivarrel

Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mis mõjutab ligi 2–3% täiskasvanud elanikkonnast ja võib drastiliselt halvendada elukvaliteeti. Psoriaasi sümptomid ulatuvad väikestest punakatest laigukestest kuni laialdase ketendava lööbeni, mis võib kaasneda tugeva sügeluse ja ebamugavustundega. Tänapäevased uuringud näitavad, et varajane diagnoosimine ja sihipärane ravi võivad leevendada sümptomeid, vähendada kordumise riski ning parandada patsiendi igapäevaelu.
Psoriaasi mõju ulatub väljapoole nahka: see võib suurendada südamehaiguste, diabeedi ja depressiooni riski. Samas on mitmeid tõenduspõhiseid ravimeetodeid alates paiksetest kreemidest ja valgusravist kuni süsteemsete immunomodulaatorite ja bioloogiliste preparaatideni. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate psoriaasi tekkemehhanismidest, sümptomitest, ravivõimalustest ja praktilistest soovitustest, et toetada nii patsiente kui ka nende lähedasi.

1. Mis on psoriaas?

Psoriaas on immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mille tagajärjel kiireneb naha rakkude jagunemine kuni 10 korda normaalsest, tekivad paksenenud, punakad ja ketendavad laigud – nn psoriaasi naastud. Sageli esineb lööve küünarnukkidel, põlvedel, peanahal ja alaseljal, kuid võib haarata kogu keha.

1.1 Kaasaegne määratlus

Krooniline immuunkahjustusega psoriaas klassifitseeritakse mitmeks alavormiks, sh plaque-psoriaas (tavaline vorm), guttate-psoriaas, inverse-psoriaas, pustulaarne ja eritrodermne psoriaas. Kõige sagedasem on plaque-vorm, mis esineb ligi 80–90% patsientidest.

1.2 Psoriaasi tüübid

  • Plaque-psoriaas: punased naastud selgelt eristatava äärega.
  • Guttate-psoriaas: väiksemad punakad laigud, sageli noorte hulgas viirusinfektsioonide järel.
  • Inverse-psoriaas: esineb nahapindades, kus nahk on niiske ja hõõruv (kaenlaalused, kubemed).
  • Pustulaarne psoriaas: villilised moodustised põletiku ümber.
  • Eritrodermne psoriaas: haruldane, kogu keha mõjutav põletikuline seisund, võib olla eluohtlik.

2. Teaduslik taust ja uuringud

2.1 Psoriaasi patofüsioloogia

Psoriaasi keskseks mehhanismiks on T-lümfotsüütide aktiivsus naha perifeersetes veresoonkondades, mis vallandavad põletikulisi tsütokiine (TNF-α, IL-17, IL-23) ja kiirendavad keratinotsüütide jagunemist1. See üleaktiveeritud immuunsüsteem põhjustab naharakkude kuhjumist ning ketenduse teket. Samuti on selgunud, et põletikulised markerid püsivad kõrgenenud ka kliinilise remissiooni ajal, selgitades haiguslaine kordumist2.

2.2 Geneetilised ja keskkonnategurid

Psoriaasi tekke risk on tugevalt seotud pärilikkusega: 30–40% patsientidest kannavad ühte või mitut riskialleeli HLA-C*06:02 geenis3. Lisaks avaldavad mõju keskkonnategurid nagu stress, ägedad infektsioonid (streptokokk-farüngiit), suitsetamine ja liigne alkoholitarbimine4. Näiteks stressi ja psoriaasi sümptomite korrelatsioon on korduvalt kinnitatud kliinilistes uuringutes, mis näitavad ägenemiste sagenemist kõrge stressitasemega perioodidel5.

2.3 Epidemioloogia ja riskifaktorid

Globaalselt esineb psoriaasi prevalents 1,5–3% täiskasvanutest, Eestis hinnanguliselt 2% rahvastikust. Haiguse algus toimub tihti noorukieas (15–30 a), kuid on täheldatud ka hilisemat algust üle 50 a vanustel6. Toodud andmed aitavad mõista, miks psoriaas on nii laialt levinud ja miks selle mõistmine on tervishoius prioriteetne.

Järgmisena käsitleme, kuidas psoriaas mõjutab tervist ja elukvaliteeti, ning toome praktilisi soovitusi sümptomite leevendamiseks ja pikaajaliseks juhtimiseks.

3. Kuidas psoriaas mõjutab tervist?

3.1 Nahaprobleemid ja põletik

Psoriaasi peamine kliiniline avaldumine on nahal: punetavad, ketendavad naastud võivad tekitada tugevat sügelust ja valulikkust. Lokaliseerunud põletik põhjustab naha barjääri funktsiooni nõrgenemist, mis omakorda suurendab nakkusohtu ja võib tekitada sekundaarseid nahainfektsioone7. Lisaks kipub psoriaasi lööve piinlikuks muutuma, mõjutades enesehinnangut ja sotsiaalset heaolu, mis võib viia ärevuse ja depressioonini.”

3.2 Süsteemsed kaasuvad haigused

Kuigi psoriaas avaldub peamiselt nahal, on see tegelikult süsteemne põletikuline haigus, mis on seotud mitmete kaasuvate riskidega:

  • Psoriaatiline artriit: ligikaudu 20–30% psoriaasiga patsientidest arenevad liigesekahjustused7.
  • Südame-veresoonkonna haigused: krooniline põletik suurendab ateroskleroosi riski, tõstes insuldi ja müokardiinfarkti tõenäosust2.
  • Metaboolne sündroom ja diabeet: rasvkoe põletik soodustab insuliiniresistentsust, mis võib viia II tüüpi diabeedini4.
  • Psühhosotsiaalsed mõjud: depressioon, ärevushäired ja sotsiaalne isolatsioon on sagedased kaasnähud5.

4. Praktilised soovitused

4.1 Elustiili ja toitumise muudatused

Toitumine mängib olulist rolli põletiku reguleerimisel. Uuringud näitavad, et antioksüdantiderikas ja omega-3-rasvhapperikas dieet võib psoriaasi sümptomeid leevendada8. Soovitused:

  • Kaasa rohkem rasvaseid kalu (lõhe, makrell), pähkleid ja seemneid (linaseemned, chia-seemned).
  • Tarbi rohkesti värskeid köögivilju ja puuvilju, eriti värskeid marju ja tumerohelisi lehtköögivilju.
  • Vähenda punase liha ja töödeldud toitude tarbimist, mis võivad provotseerida põletikulisi protsesse.
  • Piiratud alkoholikogus – liigne alkohol võib ägenemist soodustada.

4.2 Kodused ravimeetodid ja stressihaldus

Stress on oluline vallandaja, mistõttu stressihaldus aitab vähendada psoriaasi ägenemisi5. Kodused meetodid:

  • Regulaarne niisutamine: kasutage kerge tekstuuriga, lõhnatu kreemi vähemalt kaks korda päevas.
  • Olaavi õli või sheavõi: aitab taastada naha niiskustaset ja barjääri9.
  • Stressijuhtimise tehnikad: meditatsioon, joogapraktikad, sügav hingamine või tähelepanelikkuse (mindfulness) harjutused.
  • Soovituslik liikumine: kerge kuni mõõdukas aeroobne treening aitab vähendada põletikuradasid ja parandada vaimset heaolu.

4.3 Meditsiinilised ravivõimalused

Tõenduspõhised ravimeetodid psoriaasi juhtimiseks ulatuvad paiksetest vahenditest kuni süsteemsete ja bioloogiliste ravimiteni10:

  • Paiksed kortikosteroidid ja kaltsipotrieen: esmavaliku ravi lokaalsete naastude leevendamiseks.
  • Valgusravi (UVB): aeglustab keratinotsüütide jagunemist ja vähendab põletikku; sageli kombineeritakse paiksraviga.
  • Systemaatsed immunomodulaatorid: metotreksaat ja tsüklosporiin raskematel juhtudel.
  • Bioloogilised preparaadid: sihitud antikehad TNF-α, IL-17 või IL-23 vastu, mis pakuvad sageli pikaajalist remissiooni.

Järgmiseks peatume korduma kippuvatel küsimustel (KKK) ja kokkuvõttel koos praktiliste soovitustega pikaajaliseks juhtimiseks.

5. Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kuidas psoriaasi sümptomid esimesena ära tunda?

Psoriaasi varases staadiumis ilmnevad nahal väikesed punakad laigud, mis hiljem ketendavad. Tavaliselt paiknevad need küünarnukkidel, põlvedel või peanahal. Sügelus ja nahapõletik on tüüpilised tunnused, mis ei taandu tavapäraste kreemidega. Kui märkate püsivaid ketendavaid naastusid, soovitatav on pöörduda nahaarsti poole.

Kas psoriaasi saab täielikult välja ravida?

Psoriaas on krooniline haigus, millel puudub praegu täielik ravim. Tõenduspõhised ravimeetodid, nagu paiksed ravimid, valgusravi ja bioloogilised preparaadid, aitavad sümptomeid kontrolli all hoida ning pikendada remissiooni perioode.

Millised toitumisharjumused aitavad psoriaasi sümptomeid leevendada?

Uuringud näitavad, et omega-3-rasvhapeterikas dieet (lõhe, linaseemned) ja antioksüdantiderikas toit (värsked köögiviljad, puuviljad) aitab vähendada põletikku ja leevendada sümptomeid8. Samuti on kasulik vältida töötlematud ja rasvaseid toite.

Kuidas bioloogilised ravimid psoriaasi puhul toimivad?

Bioloogilised preparaadid on sihitud antikehad, mis neutraliseerivad põletikulisi tsütokiine (nt TNF-α, IL-17, IL-23). Need ravimid vähendavad immuunsüsteemi ülereaktsiooni nahas ja võivad pakkuda pikaajalist remissiooni10.

Kas stressi vähendamine võib psoriaasi ägenemisi ennetada?

Jah. Mitmed uuringud kinnitavad stressi ja psoriaasi ägenemiste seost. Stressijuhtimise tehnikad (meditatsioon, jooga) võivad aidata vähendada ägenemiste sagedust5.

6. Kokkuvõte ja soovitused

Psoriaas on tõsine krooniline põletikuline nahahaigus, mis võib süvenedes mõjutada nii naha kui ka kogu organismi tervist. Haigus loob eeldused sekundaarseteks nahainfektsioonideks, psoriaatilise artriidi tekkeks ning suurendab südame-veresoonkonna ja metaboolsete haiguste riski. Samuti kannatab patsiendi vaimne heaolu, kuna nähtavad psoriaasi sümptomid võivad põhjustada sotsiaalset isolatsiooni ja stressi.

Alustades varajast diagnoosi ja sobiva ravi kombineerimist, on võimalik sümptomeid oluliselt leevendada ja saavutada pikaajaline remissioon. Paiksed ravimid ja valgusravi sobivad kergetel juhtudel, samas kui raskematel juhtudel on sageli vajalikud süsteemsed immunomodulaatorid või bioloogilised preparaadid. Lisaks meditsiinilistele meetoditele mängivad olulist rolli elustiili ja toitumise muutused – antioksüdantide ja omega-3-rasvhapete optimeeritud tarbimine, alkoholi ja stressi vähendamine ning regulaarne nahahooldus tugevdavad naha barjääri ja vähendavad põletikku.

Eduka psoriaasi juhtimise võti on individuaalne lähenemine: tihe koostöö dermatoloogiga, personali ja pere toetus ning patsiendi eneseteadlikkus oma sümptomite ja vallandajate suhtes. Regulaarne kontroll ja raviplaani korrigeerimine tagavad parima elukvaliteedi ning aitavad vältida tüsistusi.

Peamised soovitused:

  • Kõrge stressi korral rakenda igapäevaseid lõõgastustehnikaid (meditatsioon, sügav hingamine).
  • Järjepidev nahaniisutus ja kerge tekstuuriga kreemide kasutamine vähemalt kaks korda päevas.
  • Tervislik, tasakaalustatud dieet – rohkelt köögivilju, omega-3-rasvhappeid ning vähe töödeldud toite.
  • Pöördu nahaarsti poole igal psoriaasi ägenemisel või uute sümptomite ilmnemisel.

Lähenedes psoriaasile terviklikult – kombineerides meditsiinilist ravi, elustiili kohandusi ja psühholoogilist tuge – on võimalik minimeerida ägenemisi ja parandada elukvaliteeti.

Viited

  1. Diani M, et al. “Th17 cells and relevance to psoriasis and obesity.” Nature Reviews Immunology, 2010. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19879862/
  2. World Health Organization. “Psoriasis.” WHO Fact Sheet, 2016. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/psoriasis
  3. Gudjonsson JE, et al. “Genetic epidemiology of psoriasis.” Journal of Investigative Dermatology, 2007. https://scholar.google.com/scholar?q=HLA-C*06:02+psoriasis+genetic
  4. Li J, et al. “Environmental triggers for psoriasis.” Journal of Dermatological Science, 2013. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23109701/
  5. Kendall C, et al. “Psychological stress as a trigger for psoriasis.” Journal of Psychosomatic Research, 2018. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29560728/
  6. Mayo Clinic. “Psoriasis: Symptoms and Causes.” 2020. https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/psoriasis/symptoms-causes/syc-20355840
  7. Armstrong AW, et al. “Psoriatic arthritis and psoriasis comorbidity.” Journal of Dermatology, 2014. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24751933/
  8. Smith C, et al. “Dietary interventions in psoriasis.” Nutrition Reviews, 2021. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32034234/
  9. Mayo Clinic. “Psoriasis Treatment and Drugs.” 2021. https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/psoriasis/diagnosis-treatment/drc-20355845
  10. Lowes MA, et al. “Biologic therapies for psoriasis.” New England Journal of Medicine, 2013. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24200601/