Puugihammustus Eestis: sümptomid, borrelioosi tunnused, ravi

Illustratsioon puugihammustusest ja puugi eemaldamisest inimese nahalt

Puugihammustus on Eestis laialt levinud probleem, eriti soojematel kuudel, kui inimesed veedavad rohkem aega looduses. Ehkki enamik puugihammustusi on kahjutud, võivad mõned viia tõsiste haigusteni nagu puukborrelioos ja puukentsefaliit. Artiklis uurime, millised ohud puugihammustusega kaasnevad, kuidas neid ennetada ning millised on esimesed sammud, kui puuk on juba nahale kinnitunud.

Mis on puugihammustus?

Puugihammustus tekib siis, kui puuk kinnitub inimese või looma nahale, et verd imeda. Eestis levinumad puugiliigid on võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), mis on tuntud haigustekitajate edasikandjatena.

Kuidas puugid inimest hammustavad?

Puugid elavad rohustes, metsaservades ja niisketes piirkondades. Nad liiguvad kõrgematele taimedele ja ootavad mööduvat peremeest, keda nad haaravad oma esijalgadega. Kui puuk on nahale kinnitunud, puurib ta oma suuosad sügavale naha sisse ja hakkab aeglaselt verd imema, protsess, mis võib kesta mitmeid tunde kuni päevi.

Millised haigused levivad puugihammustuse kaudu?

Puukborrelioos (Lyme’i tõbi) – bakteriaalne infektsioon, mida põhjustab Borrelia perekonna bakter. Esimene sümptom on sageli rõngakujuline punetus hammustuse ümber.
Puukentsefaliit – viirushaigus, mis võib põhjustada ajupõletikku. Eriti ohtlik on see lastele ja eakatele.
Harvemad nakkused – anaplasmoos, babesioos ja muud zoonootilised haigused, mis esinevad harvem, kuid võivad põhjustada tõsiseid tüsistusi.

Teaduslik taust ja uuringud

Puukborrelioosi levimus on Eestis üks Euroopa kõrgeimaid. Uuringute kohaselt registreeritakse aastas üle 2000 haigestumise, millest paljud jäävad alguses diagnoosimata¹.

Puukentsefaliidi viirus on eriti levinud Lääne-Eestis ja Saaremaal, ning selle vastu on saadaval efektiivne vaktsiin². WHO soovitab vaktsineerimist piirkondades, kus esineb kõrge nakatumisrisk.

Mayo Clinic’i andmetel ilmnevad puukborrelioosi sümptomid tavaliselt 3–30 päeva pärast hammustust ning hõlmavad väsimust, palavikku, liigesevalu ja nahalöövet³.

Uued uuringud näitavad, et kiire puugi eemaldamine (vähem kui 24 tunni jooksul) vähendab oluliselt nakkuse riski⁴.

Veel üks uuring Saksamaalt kinnitab, et rohkem kui 30% võsapuukidest kannavad endas borrelioosi tekitajat⁵.

Ülevaade puugivaktsiini efektiivsusest kinnitab, et 3-doosiline skeem annab 95–99% kaitse puukentsefaliidi vastu⁶.

Lisaks soovitatakse vaktsineerida kõiki, kes veedavad palju aega looduses – matkajaid, metsatöölisi, jahimehi⁷.

CDC rõhutab, et regulaarsed kontrollid looduses viibimise järel ja õigeaegne puugi eemaldamine on parim kaitse⁸.

Tartu Ülikooli teadlased on uurinud Eesti puukide geneetilist mitmekesisust, leides, et siin ringlevad mitmed borrelioosi alatüübid⁹.

Haigekassa statistika näitab, et puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse igal aastal alla 20% elanikkonnast, mis tähendab, et suur osa inimestest on haavatavad¹⁰.

Kuidas puugihammustus mõjutab tervist?

Puukborrelioosi sümptomid ja kulg

Puukborrelioos on puugihammustuse kõige sagedasem tüsistus Eestis. Esimesed sümptomid ilmnevad tavaliselt mõne päeva kuni mõne nädala jooksul pärast hammustust. Tüüpiline on nahalööve, mida nimetatakse erythema migrans – see on laienev rõngakujuline punetus, mis võib saavutada mitme sentimeetri läbimõõdu.

Teised varajased sümptomid võivad hõlmata:

palavikku ja külmavärinaid
väsimust ja üldist halb enesetunnet
lihas- ja liigesevalu
peavalu ja lümfisõlmede suurenemist

Kui borrelioosi ei ravita, võivad tekkida hilised tüsistused, sealhulgas närvisüsteemi kahjustused (neuroborrelioos), liigesepõletikud ning isegi mäluhäired ja meeleoluhäired.

Puukentsefaliidi sümptomid

Puukentsefaliit kulgeb sageli kahes faasis. Esmalt ilmnevad gripilaadsed sümptomid: palavik, peavalu ja lihasvalu. Seejärel võib järguda teine faas, kus viirus mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades ajupõletikku (entsefaliiti) või ajukelme põletikku (meningiiti). Tüüpilised sümptomid teises faasis on:

tugev peavalu
kaelakangus
iiveldus ja oksendamine
segasus, teadvuse häired
halvatused

Kahjuks puudub puukentsefaliidi vastu spetsiifiline ravi – haigust ravitakse sümptomaatiliselt, mistõttu on vaktsineerimine ja ennetus võtmetähtsusega.

Praktilised soovitused

Kuidas puuki õigesti eemaldada?

Puugi eemaldamine peaks toimuma võimalikult kiiresti, kasutades selleks spetsiaalset puugieemaldajat või pintsette. Oluline on haarata puuk võimalikult naha lähedalt, ilma et teda pigistataks, ja tõmmata aeglaselt ja ühtlaselt välja. Pärast eemaldamist tuleks nahka puhastada antiseptikuga ja jälgida piirkonda järgnevatel päevadel.

Mida mitte teha:

Ära kasuta õli, seepi, alkoholi ega tuld puugi eemaldamiseks – need võivad põhjustada, et puuk oksendab sülge või kõhutäidet vereringesse, suurendades nakkusohtu.
Ära pööra ega tõmba puuki jõuga – see võib põhjustada suuosade jäämist naha sisse.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui puuk on olnud nahas rohkem kui 24 tundi
Kui hammustuse ümbruses tekib punetav lööve, mis suureneb
Kui tekib palavik, peavalu või liigesevalu
Kui puuki ei suudeta täielikult eemaldada
Kui tegu on väikelapse, raseda või immuunpuudulikkusega inimesega

Ennetusmeetmed

Parim viis puugihammustuse vältimiseks on:

Kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid ja pükse, mille sääreotsad on sokkide sees
Kasutada puugitõrjevahendeid (nt DEET, permetriiniga töödeldud riided)
Vältida kõrge rohuga ja tiheda metsataimestikuga alasid
Kontrollida end ja lapsi pärast looduses viibimist
Vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu

Puugivaktsiin Eestis

Eestis on saadaval vaktsiin puukentsefaliidi vastu, mida soovitatakse eriti neile, kes elavad või liiguvad palju Lääne-Eesti, Saaremaa ja Põhja-Eesti piirkondades. Vaktsineerimine koosneb kolmest doosist: kaks esimest manustatakse 1–3 kuu vahega ja kolmas 5–12 kuu pärast. Seejärel on vajalik iga 3–5 aasta järel revaktsineerimine.

Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, seega on ennetus ja varajane avastamine äärmiselt olulised.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kuidas eristada puukborrelioosi löövet tavalistest nahaärritustest?

Puukborrelioosi korral ilmneb sageli iseloomulik rõngakujuline lööve – keskelt heledam ja äärtest punetav, mis võib aja jooksul suureneda. Kui lööve on sümmeetriline ja kasvab paari päeva jooksul, on soovitatav pöörduda arsti poole.

Kas iga puugihammustus tähendab haigusriski?

Ei. Enamik puuke ei kanna haigustekitajaid. Samas ei ole võimalik palja silmaga kindlaks teha, kas puuk on nakatunud, mistõttu tuleb alati olla ettevaatlik ja jälgida sümptomeid.

Kui kiiresti tuleb puuk eemaldada?

Mida kiiremini, seda parem. Uuringud näitavad, et alla 24 tunni eemaldatud puuk vähendab oluliselt borrelioosi nakatumise riski.

Kas ma saan puugihammustuse tõttu töölt haiguslehe?

Jah, kui puugihammustus põhjustab tervisehäireid nagu palavik, liigesevalu või diagnoositakse borrelioos või puukentsefaliit, on haigusleht põhjendatud.

Kas puugivaktsiin on tasuta?

Puukentsefaliidi vaktsiin ei kuulu tavapäraselt Haigekassa poolt kompenseeritavate hulka, kuid riskigruppidele, nagu meditsiinitöötajad ja metsatöölised, võib tööandja selle hüvitada. Kohalikud omavalitsused võivad samuti pakkuda toetusi.

Kokkuvõte ja soovitused

Puugihammustus võib tunduda tühise vahejuhtumina, kuid selles peitub oht haigestuda tõsistesse haigustesse nagu borrelioos ja entsefaliit. Eestis, kus puugid on laialt levinud ja kannavad mitmeid patogeene, on oluline teadlikkus, ennetus ja valmisolek kiireks tegutsemiseks.

Peamised soovitused puugihammustuse vältimiseks:

Riietu loodusesse minnes vastavalt ja kasuta puugitõrjevahendeid
Kontrolli nahka ja rõivaid pärast igat looduses viibimist
Eemalda puugid koheselt ja õigesti
Hoia end kursis puugiriskiga piirkondadega
Vaktsineeri puukentsefaliidi vastu, kui elad või liigud riskipiirkonnas

Tervise säilitamine on meie endi kätes. Õige info ja teadlik tegutsemine aitab ära hoida tõsiseid tagajärgi ning nautida loodust ilma hirmuta.

Otsing sellest blogist