Krooniline köha: põhjused, sümptomid ja tõhus ravi

← Avalehele Kõik artiklid ja teemad
Infograafik kroonilise köha sümptomite ja ravi kohta, kujutatud on köhiv inimene, ravimid, sidrun, tee, salvrätid ja küüslauk

Krooniline köha võib oluliselt mõjutada elukvaliteeti, põhjustades unehäireid, väsimust ja ärritust nii patsiendile kui ka tema lähedastele. Õigeaegne diagnostika ja sihipärane ravi aitavad vältida tõsisemaid tüsistusi ning tagada pikaajaline leevendus. Selles artiklis käsitleme kroonilise köha peamisi põhjuseid, diagnostikameetodeid ja ravivõimalusi, et toetada terviseteadlikku eluviisi ja pakkuda praktilisi lahendusi igapäevaks.

Mis on krooniline köha?

Krooniline köha on defineeritud kui köha, mis kestab üle kaheksa nädala täiskasvanutel ja üle kuue nädala lastel. Erinevalt ägedast köhast, mis näitab enamasti viiruslikku või bakteriaalset infektsiooni, viitab krooniline köha sageli püsivatele või korduvatele terviseprobleemidele.

Teaduslikud faktid ja uuringud

Epidemioloogia ja esinemissagedus

Maailma täiskasvanud elanikkonnast kannatab kroonilise köha all hinnanguliselt 10 – 20% inimestest[1]. USA-s moodustab ACE inhibiitoritega seotud köha kuni 30% kõigist kroonilise köha juhtudest[7], samas kui gastroösofageaalse refluksi tingitud köha esineb kuni 40% juhudest, mis suunatakse eriarsti juurde[6].

Peamised põhjuslikud mehhanismid

Kroonilise köha vallandajateks on sageli:

  • Postnazaalne drip (uroonivool ninast kurgusse) — sagedane allergeense ja infektsiooniga seotud köha põhjus[5].
  • Astma ja hingamisteede hüperaktiivsus — köha koos vilistava hingamise ja hingeldamisega[2].
  • Gastroösofageaalne refluks — mao­sisu tagasivool söögitorusse ärritab hingamisteid[6].
  • Krooniline bronhiit — sageli suitsetajatel ja õhusaastega kokkupuutujatel[8].
  • ACE inhibiitorid — ravimite kõrvaltoime, mis ei vaja alati annuse kohandamist[7].

Diagnostika

Meditsiiniline ajalugu ja status praesens

Arst küsitleb patsienti köha kestvuse, iseloomu, esilekutsujate ning kaasnevate sümptomite (nt hingeldus, kõrvetised) kohta. Oluline on hinnata suitsetamis- ja ravimtausta.

Põhilised uuringud ja instrumentaaldiagnostika

Esmased uuringud hõlmavad rindkere röntgeniuuringut ja spiromeetriat, et välistada kopsupõletik, KOK ja astma[4]. Vajadusel täiendatakse uuringuid CT-skaneeringu, fiberoptilise bronhoskoopia või pH-monitooringuga refluksi hindamiseks.

Ravivõimalused

Farmakoloogiline ravi

Ravi valik sõltub põhjusest:

  • Antihistamiinikumid ja dekongestandid postnasal drip‘i leevendamiseks.
  • Inhaleeritavad glükokortikoidid astma- või KOK-patsientidele[3].
  • Prootonpumba inhibiitorid refluksiga seotud köha korral[6].
  • Ravimite vahetus ACE inhibiitorite puhul, kui kahtlustatakse ravimipõhist köha[7].

Looduslikud abinõud ja elustiilimuutused

Niisutatud õhk, õlavähendatud maguasend, mee ja laimiveega sooja jookide tarbimine võivad köha ägenemist leevendada.

Ennetus

  • Suitsetamisest loobumine ja passiivse suitsetamise vältimine.
  • Kõrvetiste vältimiseks väiksemad söögikorrad ja rasvaste toitude piiramine.
  • Õhuniiskuse hoidmine tasemel 40–60%.
  • Regulaarne allergiate hindamine ja ravi.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kui kaua peab köha kestma, et seda nimetada krooniliseks?

Täiskasvanutel loetakse köha krooniliseks, kui see kestab kauem kui kaheksa nädalat; lastel üle kuue nädala.

Kas kroonilist köha saab täielikult ravida?

Ravi edukus sõltub põhjusest: õigesti suunatud farmakoteraapia ja elustiilimuutused toovad sageli püsiva leevenduse.

Millised looduslikud abinõud aitavad kroonilise köha korral?

Mee ja laimiveega soe jook, aurutamine ja piisav vedeliku tarbimine aitavad limaskesta niisutada ning köha vähendada.

Millal pöörduda arsti poole kroonilise köha puhul?

Kui köha häirib une, kestab üle kaheksa nädala või sellega kaasneb vereköha, kaalulangus või intensiivne valu.

Kokkuvõte

Krooniline köha on mitmetahuline sümptom, mille selgeks mõistmiseks ja raviks on oluline täpne diagnostika. Õige ravi, olgu selleks farmaakoloogiline või elustiilimuutus, võib tuua pikaajalise leevenduse. Alusta juba täna – jälgi oma sümptomeid, kohanda vajadusel elustiili ja konsulteeri arstiga, et naasta aktiivse ja kvaliteetse igapäevaelu juurde.

Allikad