Miks see blogi just sinule kasulik on?
Tere tulemast! Siin blogis räägime lihtsalt ja arusaadavalt sellest, kuidas meie keha annab märku haigustest – olgu need selgelt eristatavad sümptomid, nagu lööve viirusnakkuse korral, või mittespetsiifilised märgid nagu väsimus ja peavalu. Need märgid võivad tunduda segased, aga õige tähelepanu aitab sul aru saada, mis sinu tervisega toimub[1].
Kas tead, et umbes kolmandikul esimese arstivisiidi patsientidest on sümptomid nii ebamäärased, et õige diagnoosi panek venib?[2] Kui õigeaegne avastamine aitab krooniliste haiguste suremust kuni 20% võrra vähendada, siis siin saad õppida ära tundma märke juba varakult[3].
Eestis kogub ja analüüsib haiguste ning sümptomite andmeid Terviseamet, avaldades regulaarselt rahvatervise aruandeid[4][5]. Lisaks leiad lihtsat tervisenõu Peaasi.ee portaalist – see kõik aitab sul ise olukorda paremini hinnata[6].
Miks on oluline sümptomitele tähelepanu pöörata?
Pane märku varakult
Kui õpid ära tundma väiksemaidki märke, saad:
- vähendada tüsistuste riski, eriti kui tegu on kroonilise haigusega;
- alustada ravi kiiremini ja parandada taastumise väljavaateid;
- säästa enda ja tervishoiusüsteemi ressursse.
Kuidas sümptomeid korrektselt hinnata?
Sümptomite kirjeldamiseks kasutatakse rahvusvahelisi skeeme (nt ICD-10), aga lihtsamaks kontrolliks võid proovida Mayo Clinic sümptomiotsi[7] või pidada isiklikku sümptomipäevikut, kuhu märgid üles, kuidas end tunned.
Hingamisteede haigused
Kas oled tundnud, et köha ja nohu segavad argipäeva? Siin blogis selgitame lihtsalt, mis juhtub su hingamisteedega, kui kimbutavad sellised tavalised hingamisteede haigused nagu külmetus, bronhiit, astma või COVID-19[8].
Lihtsate näpunäidetega õpid varakult ära tundma sümptomeid nagu köha ja õhupuudus ning saad teada, millal pöörduda arsti poole või alustada koduseid ravimeetodeid.
Loe lähemalt hingamisteede haiguste kohta
Külmetus ja rinoviirused
Kui nina voolab ja kurk kipitab, võib põhjuseks olla külmetus: rinoviirused põhjustavad umbes 30–40% täiskasvanute külmetushaigustest[9]. Lihtne puhkus, soe jook ja ninapihus teevad asja palju talutavamaks.
Bronhiit ja ravi
Bronhiit avaldub sügava köha ja hingamisraskusena. Enamikul juhtudest piisab rohkerast vedeliku tarbimisest ja õhuniiskuse tõstmisest, aga kui bakterid on mängus, võib arst määrata antibiootikumi[10].
Astma ja ennetamine
Astmahoogude vältimiseks tasub hoida eemal tolmust ja saastest õhust ning järgida regulaarselt arstile määratud inhalatsiooniravi. Astma mõjutab üle 339 miljoni inimese üle maailma, nii et õige juhtimine on ülitähtis[11].
COVID-19 ja sümptomid
COVID-19 võib alata kerge köha ja nohu ning areneda raskeks õhupuuduseks. Tavaline inkubatsiooniperiood on 3–4 päeva, seega jälgi sümptomeid vähemalt esimese nädala jooksul[12]. Vaktsineerimine ja maskikandmine aitavad haiguse levikut pidurdada.
Südame-veresoonkonna haigused
Kas tunned vahel, et rinnus pigistab või pulss tuksleb tavalisest kiiremini? Need võivad olla märgid südame-veresoonkonna haigustest nagu arterioskleroos, hüpertensioon, südameinfarkt, rütmihäired või insult – juhtivad surmapõhjused maailmas, mis võtavad iga aasta ligi 17,9 miljonit elu[13].
Siit blogist leiad lihtsaid näpunäiteid, kuidas hoida oma südame-veresoonkonna tervist – alates vererõhu regulaarsest mõõtmisest kuni stressitekitajate vältimiseni.
Loe lähemalt südame-veresoonkonna haigustest
Arterioskleroos ehk veresoonte lupjumine
Kujuta ette, et sinu arterid on nagu torud – kui rasv ja kolesterool hakkavad toru seintele ladestuma, muutub seda kitsamaks. Selline arterioskleroos on põhjus üle 80% kõigist südame-veresoonkonna haiguste põhjustatud surmadest[14]. Õige toitumine ja liikumine aitavad torust lahti saada!
Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk
Kui vererõhk püsib üle 130/80 mmHg, loetakse seda hüpertensiooniks – seda seisundit kannatab üle 1,28 miljardi inimese, aga alla poole juhtudest on hästi kontrolli all[15]. Lihtne samm: mõõda vererõhku regulaarselt ja järgi arsti soovitusi.
Südameinfarkt ja rütmihäired
Südameinfarkt tekib, kui mingi arter blokeerub ja südamelihas jääb ilma hapnikurikast verest. Pärast infarkti võib tekkida rütmihäire – süda tuksleb ebaühtlaselt või liiga kiiresti. Pea meeles: kiire erakorraline abi võib päästa elu!
Insult ja selle vältimine
Insult juhtub, kui aju verevarustus katkeb või veresoon rebeneb. Selle ennetamiseks jälgi vererõhku, söö südamesõbralikult (rohkem puu- ja juurvilju), jäta suitsetamine ning aita kaasa puhtama õhu tekkimisele[16].
Kuidas alustada?
Ära oota hirmutavaid sümptomeid – tee igal aastal tervisekontroll, mõõda vererõhku ja kolesterooli, liigu vähemalt 30 minutit päevas ning hoia stress kontrolli all. Iga väike muutus loeb!
Seedetrakti häired
Kas kõht keerab sõlme või vallandub ootamatu kõhulahtisus? Sellised seedetrakti häired nagu kõhukrambid, kõhulahtisus või -kinnisus võivad visata argipäeva sassi ja vajavad kiiret tegutsemist.
Siit saad teada, kuidas ära tunda märke, mis viitavad vee- ja elektrolüütide kadu ohustavale seisundile, ning millal pöörduda arsti poole.
Loe lähemalt seedetrakti häiretest
Gastroenteriit ja toidumürgitus
Äge gastroenteriit ehk soolestiku põletik toob kaasa tugeva kõhulahtisuse, oksendamise ja valulikud kõhukrambid. Iga aasta haigestub sellesse ligi 2 miljardit inimest kogu maailmas[17], Eestis registreeritakse keskmiselt 50–70 gastroenteriidi epideemiat aastas[18].
Refluks ja kõrvetised
Kui kõrvetised kipuvad sind öösel üles ajama, võib põhjuseks olla refluks – mao sisu liigub söögitorru tagasi. GERD ehk gastroösofageaalne reflukshaigus esineb täiskasvanutel kuni 20% juhtudest[19], kuid õige toitumise ja elustiili muutustega saab sümptomeid leevendada.
Ärritunud soole sündroom (IBS)
Ärritunud soole sündroom on funktsionaalne häire, mis avaldub korduvate kõhupuhituse, kõhulahtisuse ja -kinnisuse episoodidena. Umbes 11,2% täiskasvanutest üle maailma kogeb IBS-i märke[20], aga õige toitumine ja stressihaldus aitavad olukorda kontrolli all hoida.
Haavandtõbi ja põletikulised soolehaigused
Kroonilised seedetrakti haigused nagu Crohni tõbi ja haavandiline koliit põhjustavad pikaajalist põletikku ja haavandeid. Nende esinemissagedus jääb hinnanguliselt 0,3–0,5% elanikkonnast, mistõttu varajane diagnoos ja ravi on väga tähtsad[21].
Kuidas tegutseda?
Kui sümptomid püsivad üle paari päeva või juhib olukord dehüdratsioonini, pöördu arsti poole. Kodus alusta sümptomipäeviku pidamisest, joo piisavalt vedelikku ja hoia toit kerge – see on esimene samm seedetrakti häiretega võitlemisel.
Närvisüsteemi haigused
Kas oled kunagi tundnud ootamatut peavalu või näinud, kuidas keegi kogeb krambihoogu? Need võivad olla märgid närvisüsteemi haigustest – aju, seljaaju ja närvide talitlushäiretest, millega ei tasu nalja teha[22].
Selles osas selgitame lihtsas keeles, kuidas ära tunda neuroloogilisi sümptomeid, millal pöörduda arsti poole ja kuidas ravi võib aidata.
Loe lähemalt närvisüsteemi haiguste kohta
Migreen ja tugev peavalu
Migreen ei ole tavaline peavalu – see toob kaasa valangud ühe poole peas, iivelduse ja valgus-helitundlikkuse. Ligikaudu 14% täiskasvanutest maailmas kogevad migreeni[23]. Õige ravi ja elustiili muutused aitavad episoodide sagedust vähendada.
Epilepsia ja krambid
Epilepsia põhjustab ootamatuid krambihooge, kui aju elektrisignaalid lähevad korrast välja. WHO hinnangul elab epilepsiaga umbes 50 miljonit inimest[24]. Regulaarne raviskeem ja EEG-jälgimine aitavad hoida krampe kontrolli all.
Hulgiskleroos (MS) ja närvivarustus
MS tekib siis, kui immuunsüsteem ründab närvikudesid, põhjustades lihasnõrkust, koordinatsioonihäireid ja nägemisprobleeme. Umbes 2,8 miljonit inimest maailmas elavad MS-iga[25]. Varajane diagnoos ja bioloogilised ravimid võivad peatada haiguse progresseerumist.
Parkinsoni tõbi ja liigutushäired
Parkinsoni tõbi avaldub värinate ja lihasjäikusega, mis muudavad igapäevatoimetused raskeks. Maailmas elab Parkinsoni tõvega umbes 6,1 miljonit inimest[26]. Raviks kasutatakse L-dopat ja taastusravi, et säilitada liikumisvõime.
Neuralgia ja närvivalu
Neuralgia tähendab teravat, põletavat valu, mida põhjustab närvi ärritus. Näiteks trigeeninaalne neuralgia mõjutab umbes 4–5 inimest 100 000 kohta aastas[27]. Raviga saab valuhooge leevendada nii ravimitega kui mõnel juhul kirurgiatuuriga.
Kuidas hakkama saada?
Kui märkad korduvaid peavalusid, krampe või lihasnõrkust, ära kõhkle pöördumast spetsialisti poole. Varajane tegutsemine aitab hoida närvisüsteemi töökorras ja elukvaliteeti kõrgel.
Lihas- ja liigesehaigused
Kas oled märganud, et pärast ärkamist on liigesed jäigad või lihased valutavad? Sellised mured võivad viidata lihas- ja liigesehaigustele, mis võivad muuta liikumise keeruliseks.
Siit saad teada, mis põhjustab artriiti, artroosi, osteoporoosi, lihasevalusid ja reumat ning kuidas oma liigesi ja lihaseid paremini hoida.
Loe lähemalt lihas- ja liigesehaiguste kohta
Artriit ja liigesepõletik
Artriit tähendab põletikku liigestes – need võivad paiste minna, kuumaks muutuda ja valusad olla. Reumatoidartriit mõjutab umbes 0,5–1% täiskasvanutest maailmas[28], kuid õige ravi ja harjutustega saad leevendust.
Artroos ehk liigeste kulumine
Artroos tekib siis, kui kõhr liigeste ümber kulub, põhjustades jäikust ja valu. Üle 60-aastastest inimestest kannatab artroosi all kuni 10% meestest ja 18% naistest[29]. Regulaarne liikumine ja kaalujälgimine aitavad liigeseid kaitsta.
Osteoporoos ja luutihedus
Osteoporoos tähendab luutiheduse vähenemist, mis suurendab murdude riski. Maailmas on hinnanguliselt 200 miljonit naist mõjutatud osteoporoosist, eriti pärast menopausi[30]. Tasakaalustatud toitumine ja calcium-vitamiin D toidulisandid on olulised.
Lihasevalud ehk müalgia
Lihasevalu võib tekkida ülekoormusest, põletikust või viirushaigustest. Ligikaudu 20% täiskasvanutest kogeb regulaarselt kroonilisi lihasevalusid[31]. Lihtsad venitusharjutused ja soe vann võivad aidata.
Reuma ja autoimmuunsed liigesepõletikud
Reuma ehk autoimmuunsed põletikud võivad mõjutada nii lapsi kui täiskasvanuid, tuues kaasa valu ja liikumispiiranguid. Eestis on reumaatilised haigused sage töövõime kaotuse põhjus[32]. Õigeaegne diagnostika ja füsioteraapia aitavad elukvaliteeti tõsta.
Naha haigused
Kas oled märganud, et nahk kipitab, kuivab või ilmuvad punetavad laigud? Sellised mured võivad viidata naha haigustele nagu ekseem, psoriaas, akne või dermatiit[33].
Siit saad teada, kuidas ära tunda naha sümptomid, millal alustada hooldust ja millal pöörduda arsti poole.
Loe lähemalt naha haiguste kohta
Ekseem ja atoopiline dermatiit
Ekseem avaldub naha kuivuse, sügeluse ja punetavana, sageli põskedel ja liigesekõhredel. Atoopilise dermatiidi esinemissagedus lastel on kuni 20%[33]. Leevenduseks kasuta niisutavaid kreeme ja väldi ärritavaid aineid.
Psoriaas ja ravivõimalused
Psoriaas on krooniline haigus, kus nahal tekivad paksenenud punased laigud ja helbed. Bioteraapia ja valgusravi aitavad sümptomeid leevendada ligi 70% patsientidest[34]. Arsti juhendamisel on võimalik leida sobiv raviplaan.
Akne ja nahahooldus
Akne tähendab vistrike ja komedoonide esinemist ning tabab umbes 85% noorukitest[35]. Õige puhastusrutiin ja õli tasakaalu reguleerivad tooted aitavad vähendada põletikku ja arme.
Kontaktdermatiit ja naha reageerimine
Kontaktdermatiit tekib kokkupuutel ärritava ainega, põhjustades lööbe ja sügelust. Eestis on kontaktdermatiidi juhtumid sagenenud tööstuslikes keskkondades[36]. Ravi seisneb ärritajate vältimises ja paiksete kortikosteroidide kasutamises.
Nahavähk ja ennetus
Melanoomi risk kasvab päevitamise ja UV-kiirguse tõttu. Eestis avastatakse igal aastal umbes 300–350 uut melanoomi juhtu[37]. Kaitseks kasuta päikesekreeme ja tee regulaarselt naha eneseuuringuid.
Suguelundite ja kuseteede haigused
Kas oled tundnud krampi kubemes või ebamäärast valu urineerimisel? Need võivad olla märgid suguelundite ja kuseteede haigustest, nagu tsüstiit, prostatiit või suguhaigused[38].
Siit saad teada, kuidas ära tunda põiepõletiku sümptomeid, millal pöörduda arsti poole ning milliseid lihtsaid samme kodus järgida.
Loe lähemalt suguelundite ja kuseteede haiguste kohta
Tsüstiit ja kuseinfektsioonid
Tsüstiit ehk põiepõletik avaldub sage urineerimise, põletustunde ja kõhuvaluga. Naistel esineb elu jooksul vähemalt üks tsüstiidi episood 60–70% ulatuses[38]. Põhiline ravi on antibiootikumikuur ja rohke vedeliku joomine.
Prostatiit ja meeste tervis
Prostatiit ehk eesnäärme põletik toob kaasa valu alaseljas, kubemes ja urineerimishäired. Ägeda prostatiidi esinemissagedus meestel vanuses 20–50 on umbes 2–10%[39]. Ravi hõlmab antibiootikume ja vajadusel alfa-blokaatoreid.
Suguhaigused ja ennetus
Suguhaigused nagu klamüüdia ja gonorröa levivad sugulisel teel ning põhjustavad valulikke sümptomeid. WHO hinnangul haigestub aastas ligi 374 miljonit inimest ühe kuue kõige levinuma STI-ga[40]. Kondoomi kasutamine ja regulaarne testimine on parim ennetus.
Uriinipidamatus
Uriinipidamatus võib olla stressiline (aevastamisel), kiireloomuline või segatüüpi. Ligikaudu 25–45% naistest ja 11–34% meestest kogevad seda mingil eluetapil[41]. Harjutused ja biofeedback aitavad põie kontrolli taastada.
Tupeinfektsioonid ja vaginiit
Tupeinfektsioonid (vaginiidid) toovad kaasa sügeluse, ebanormaalse eritise ja valu. Eestis moodustavad bakteriaalne vaginosis ja seennakkused üle 50% vaginiidi juhtudest[42]. Ravi valitakse vastavalt põhjusele—kas antibiootikumid või seenevastased ravimid.
Endokriinsüsteemi haigused
Kas tunned pidevat janu, väsimust või ootamatut kehakaalu muutust? Need võivad olla märgid endokriinsüsteemi haigustest – hormoonide tasakaalu häiretest, nagu diabeet, kilpnäärme probleemid või adrenaalhäired[43].
Siin saad lihtsasti teada, kuidas hormonaalse diagnostika ja sümptomite jälgimine aitavad ennetada tõsiseid tüsistusi.
Loe lähemalt endokriinsüsteemi haiguste kohta
Diabeet ja veresuhkru kõikumised
Diabeet tekib siis, kui keha ei tooda või ei kasuta insuliini piisavalt, mistõttu veres ringleb liiga palju suhkrut. Maailmas kannatab diabeedi all üle 420 miljoni inimese[44]. Õige toitumine, regulaarne liikumine ja vajadusel insuliiniravi hoiavad veresuhkru kontrolli all.
Kilpnäärme haigused ja energia tasakaal
Kui kilpnääre toodab liiga vähe või liiga palju hormoone, tunned kas pidevat väsimust ja külmatunnet või ärevust ja südamekloppimist. Umbes 5% täiskasvanutest kannatab kilpnäärme alatalitluse all[45]. Lihtne vereanalüüs ütleb, kas kilpnääre töötab õigesti.
Adrenaalhäired ja stressihormoonid
Adrenaalnäärmed toodavad kortisooli – stressihormooni. Kui seda on liiga palju (Cushingi sündroom) või liiga vähe (Addisoni tõbi), võid kogeda vererõhu kõikumisi, lihasnõrkust või liigset väsimust[46]. Endokrinoloogi juures saab määrata täpse hormoonitaseme.
PCOS ja menstruaaltsükli häired
Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) avaldub menstruaaltsükli ebaregulaarsuses ja liigses androgeenitootmises, tuues kaasa näiteks akne ja karvakasvu kehale. PCOS-i esineb 8–13% reproduktiiveas naistest[47]. Regulaarne menstruaaltsüklite jälgimine ja hormoonitasemete testid aitavad juhtida sümptomeid.
Diagnoos ja ravi samm-sammult
Diagnoosiks mõõdetakse hormoone veres, tehakse kilpnäärme ultraheli või glükoositaluvustest. Ravi võib sisaldada hormoonasendusravi, toitumisnõustamist ja vajadusel kirurgiat, et taastada hormonaalne tasakaal[48].
Immuunsüsteemi haigused ja allergiad
Kas oled kunagi saanud ootamatult lööbe või hakanud köhima tolmu nähes? Need võivad olla märgid immuunsüsteemi haigustest ja allergiatest – keha liigreaktsioonist allergeenidele või immuunsüsteemi ebaõigest sihtmärgist[49].
Üle 20% inimestest maailmas kannatab IgE-vahendatud allergiate all, samas on teada üle 80 erineva autoimmuunhaiguse, mis nõuavad sageli eluaegset ravi[50]. Haruldase primaarse immuunpuudulikkuse korral korduvad tõsised infektsioonid, mistõttu vajalik immunoglobuliini asendusravi[51].
Loe lähemalt immuunsüsteemi haiguste ja allergiate kohta
Autoimmuunsed haigused
Kui keha ründab ekslikult oma kudesid, tekivad autoimmuunsed haigused nagu reumatoidartriit või Hashimoto türeoidiit. Ravi keskendub immuunsupressioonile ja sümptomite leevendamisele, et taastada elukvaliteet[52].
Primaarne immuunpuudulikkus
Geneetilise defekti korral ei suuda keha piisavalt antikehi toota, mis viib korduvate infektsioonideni. Patsiendid vajavad sageli immunoglobuliini asendusravi, et tugevdada kaitsevõimet[53].
Allergiad ja hüperaktiivne immuunsus
Allergiad väljenduvad nohu, köha ja lööbena, kui immuunsüsteem reageerib toidule, tolmulestadele või ravimitele. Raviks kasutatakse antihistamiine, kortikosteroide ja vajadusel immunoteraapiat[54].
Immunoteraapia ja pikaajaline leevendus
Immunoteraapia on ainus ravi, mis muudab allergia kulgu, pakkudes kestvat kaitset allergeenide vastu. Seda soovitatakse, kui tavalised ravimid ei too piisavat leevendust[55].
Psüühikahäired ja vaimne tervis
Kas oled kunagi tundnud, et meeleolu on pika aja jooksul madal, hirm või ärevus valdab su mõtteid või koged ootamatuid stressitunde? Need võivad olla märgid psüühikahäiretest ja vaimsest tervisest, mida ei tasu eirata[56].
Selles jaotises selgitame lihtsas keeles, mis on depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire ja stressihäired, ning kuidas õige diagnoos ja sobiv teraapia võivad aidata.
Loe lähemalt psüühikahäirete ja vaimse tervise kohta
Depressioon ja selle tunnused
Depressioon avaldub pikaajalisel meeleolu langusel, huvi kadumisel ja energiapuudusel. Sageli kaasnevad une- ja toitumishäired ning keskendumisraskused. Depressiooni all kannatab ligikaudu 5% täiskasvanutest maailmas[57]. Psühhoteraapia ja antidepressandid aitavad taastada tasakaalu.
Ärevushäired ja stressihäired
Ärevushäirete puhul koged liialt suurt muret, paanikahooge ja füüsilisi sümptomeid nagu südametepekslemine. Uuringud näitavad, et neid häireid esineb umbes 4% täiskasvanutest (301 miljonit inimest)[58]. Kognitiiv-käitumuslik teraapia ja rahustid pakuvad leevendust.
Bipolaarne häire ja meeleolu kõikumised
Bipolaarne häire toob endaga kaasa vahelduvaid mania- ja depressioonifaase ning mõnikord psühhootilisi episoodid. Umbes 0,5% täiskasvanutest üle maailma elab selle häirega (40 miljonit inimest)[59]. Meeleolustabilisaatorid, antipsühootikumid ja psühhoteraapia aitavad kõikumisi tasakaalustada.
Stressihäired ja elu kvaliteet
Pikaajaline stress võib viia unetuse, ärevuse ja väsimuseni. Õpi lihtsaid stressihaldusvõtteid nagu sügav hingamine ja regulaarne liikumine, et hoida vaimne tervis korras.
Kuidas abi saada?
Kui tunned kroonilisi sümptomeid või need segavad igapäevaelu, pöördu julgelt arsti või psühholoogi poole. Varajane sekkumine parandab elukvaliteeti ja toimetulekut.
Lastehaigused
Kas oled märganud, et sinu lapsel on pidev köha, kõhulahtisus või nahaärritus? Sellised märgid võivad viidata lastehaigustele — alates ägedatest respiratsioonipõletikest kuni gastroenteriidi ja dermatiidini[60].
Siin saad teada, kuidas ära tunda olulisi sümptomeid ja millal pöörduda vanemana või lastearsti poole.
Loe lähemalt lastehaiguste kohta
Ägedad respiratsioonipõletikud
Väikelastel põhjustavad bronhioliit ja kopsupõletik tihti hingamisraskusi ning vilistavat hingamist. RSV ehk respiratoorne süntsüütiaalviirus on alla kaheaastaste peamine patogeen, põhjustades maailmas kuni 3 miljonit hospitaliseerimist aastas[61].
Gastroenteriit ja dehüdratsioon
Kui laps oksendab ja kõhulahtisus kestab, võib kiiresti tekkida dehüdratsioon. Rotaviirus oli enne vaktsineerimist peamine surmapõhjus – üle 200 000 lapse surma aastas[62]. Joo rohket vedelikku ja pööra tähelepanu märgitud sümptomitele.
Vaktsineerimine ja ennetus
Regulaarne vaktsineerimine (mumps, punetised, leetrid, Hib) vähendab laste nakkushaiguste suremust kuni 90% võrra[63]. Jälgi Eesti vaktsineerimiskava ja hoia oma laps kaitstuna.
Dermatiidid ja ekseem imikutel
Imikutel ilmnevad ekseemina naha kuivus, punetus ja sügelus. Uuringud näitavad, et kuni 20% imikutest haigestub atoopilisse dermatiiti esimese eluaasta jooksul[64]. Kasuta õrnu niisutajaid ja väldi ärritavaid aineid.
Neuromotoorsed sümptomid ja epilepsia
Mõnikord tekivad lastel äkilised krambid või koordinatsioonihäired. Epilepsia esineb umbes 0,5–1% lastest ning varajane diagnoos koos antikonvulsantidega parandab prognoosi[65].
Kui pöörduda arsti poole?
Kui lapse sümptomid kestavad üle 48 tunni, lisandub kõrge palavik või dehüdratsiooni tunnused (kugelev keel, vähene urineerimine), ära kõhkle pöördumast kiirabi või lastearsti poole.
Kõrva-nina-kurguhaigused
Kas oled kunagi tundnud ninakinnisust, kurguvalu või kõrvavalu ilma nähtava põhjuseta? Need võivad olla märgid kõrva-nina-kurguhaigustest, mis vajavad lihtsat tähelepanu[66].
Siit leiad praktilisi nõuandeid, kuidas ära tunda nohu, neelupõletiku või keskkõrvapõletiku sümptomeid ning millal pöörduda arsti poole.
Loe lähemalt kõrva-nina-kurguhaiguste kohta
Nohu ja selged sümptomid
Nohu algab sageli vesise ninaverejooksu, aevastamise ja ninakinnisusega. Täiskasvanud saavad nohu 2–3 korda aastas, seega tasub jälgida sümptomeid enne antibiootikumi haaramist[66].
Keskkõrvapõletik – mida tähele panna
Ägeda keskkõrvapõletiku tunnuseks on äkiline kõrvavalu, palavik ja kuulmise langus. See on eriti sage lastel (6–24 kuu vanuses). Umbes 30–50% juhtudest mängib rolli pneumokokk[67]. Pea meeles: valuvaigisti ja arsti soovitus antibiootikumikuurist aitavad olukorda leevendada.
Neelupõletik ja mandlipõletik
Neelupõletik (pharyngitis) avaldub kurguvaluna ja neelamisraskusena, mandlipõletik (tonsilliit) lisab kõrge palaviku ja mandlite turse. Viiruslikku vormi ravitakse sümptomaatiliselt, bakteriaalse tonsilliidi korral on antibiootikumravi efektiivne[68].
Sinusiit ehk ninakõrvalurgete põletik
Sinusiit tekitab näovalu, peavalu ja tugeva ninakinnisuse. Krooniline sinusiit mõjutab kuni 11% täiskasvanutest. Raviks sobivad nina loputused, kortikosteroidid ja vajadusel kirurgiline sekkumine[69].
Laryngitis ja häälepaelte puhkus
Laryngitis ehk kõrihaigus avaldub häälekõhedusena ja kurguvaluna. Põhjus võib olla ülekoormus või viirusnakkus. Parim ravi on häälepaelte puhkus ja niisutav teraapia[70].
Kuidas edasi tegutseda?
Kui sümptomid kestavad üle nädala, lisandub kõrge palavik või valulikkus, pöördu julgelt perearsti või eriarsti poole. Varajane sekkumine toob kiirema leevenduse!