Ibuprofeen – toime, annustamine ja kõrvaltoimed | valu ja palaviku ravi

Ibuprofeeni tablettide ja kapslite visuaalne kujutis meditsiinilisel pinnal

Ibuprofeen on üks enim kasutatavaid valu- ja põletikuvastaseid ravimeid maailmas. Seda leidub nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite hulgas ning kasutatakse peavalu, lihas- ja liigesevalu, palaviku ning põletikuliste seisundite leevendamiseks. Kuigi ibuprofeen on paljudele tuttav ja kättesaadav, kaasnevad selle kasutamisega ka olulised riskid, eriti vale annustamise või pikaajalise tarvitamise korral.

Meditsiinipraktikas kuulub ibuprofeen mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA-de) hulka. Need ravimid mõjutavad põletiku ja valu mehhanisme organismis ning seetõttu ei ole nad täiesti ohutud. Eestis kasutatakse ibuprofeeni sageli nii täiskasvanutel kui ka lastel, kuid teadmised selle toimemehhanismist, kõrvaltoimetest ja vastunäidustustest on sageli puudulikud.

Selles põhjalikus artiklis käsitleme, kuidas ibuprofeen organismis toimib, millal on selle kasutamine põhjendatud ja millal pigem riskantne. Samuti anname ülevaate teadusuuringutest, õigest annustamisest ning praktilistest soovitustest igapäevaseks kasutamiseks.

1. Teaduslikud faktid ja uuringud ibuprofeeni kohta

Ibuprofeeni toimemehhanism põhineb tsüklooksügenaasi (COX) ensüümide pärssimisel. Need ensüümid osalevad prostaglandiinide sünteesis – ained, mis soodustavad põletikku, valu ja palavikku. COX-ensüümide pärssimine vähendab prostaglandiinide hulka ning seeläbi leevenevad sümptomid.

Mitmed suured kliinilised uuringud on kinnitanud ibuprofeeni efektiivsust ägeda valu ja palaviku korral. Cochrane’i koostöörühma metaanalüüs näitas, et ibuprofeen on ägeda valu leevendamisel efektiivsem kui paratsetamool, eriti põletikulise valu puhul1.

Samas on teaduskirjanduses rõhutatud, et MSPVA-de, sh ibuprofeeni, kasutamine suurendab seedetrakti verejooksu riski, eriti eakatel ja krooniliste haigustega patsientidel2.

Kardiovaskulaarse ohutuse osas on Maailma Terviseorganisatsioon ja Euroopa Ravimiamet juhtinud tähelepanu sellele, et suured ibuprofeeni annused (≥2400 mg päevas) võivad suurendada südameinfarkti ja insuldi riski3.

Laste puhul on ibuprofeeni peetud suhteliselt ohutuks palavikuravimiks, kui järgitakse õiget annust kehakaalu alusel. Ajakirjas Pediatrics avaldatud uuring kinnitas, et lühiajaline kasutamine ei suurenda tõsiste kõrvaltoimete riski võrreldes paratsetamooliga4.

2. Millal ibuprofeeni kasutatakse?

2.1 Valu leevendamine

Ibuprofeen on tõhus valik kerge kuni mõõduka valu korral, eriti siis, kui valu on seotud põletikuga. Seda kasutatakse sageli pingepeavalu ja migreeni puhul, millest saad lähemalt lugeda artiklitest pingepeavalu ning migreen.

Samuti kasutatakse ibuprofeeni lihas- ja liigesevalu, sh kaelavalu ja alaseljavalu korral. Põletikulise komponendi tõttu võib see olla efektiivsem kui teised valuvaigistid.

2.2 Palaviku alandamine

Palavik on organismi loomulik reaktsioon infektsioonile, kuid kõrge või pikaajaline palavik vajab sageli ravi. Ibuprofeen alandab palavikku, mõjutades hüpotalamuse termoregulatsioonikeskust. Seda kasutatakse nii täiskasvanutel kui ka lastel, järgides rangelt annustamissoovitusi.

2.3 Põletikulised seisundid

Ibuprofeeni kasutatakse sageli ka põletikuliste seisundite korral, nagu artriit, kõõlusepõletik ja menstruatsioonivalu. Menstruatsioonivalu puhul on ibuprofeeni efektiivsus seotud prostaglandiinide tootmise vähenemisega emakas.

3. Ibuprofeeni kõrvaltoimed ja riskid

Kuigi ibuprofeen on laialdaselt kasutatav, ei ole see kõrvaltoimeteta. Kõige sagedasemad probleemid on seotud seedetraktiga: kõrvetised, iiveldus, kõhuvalu ja harvem seedetrakti verejooks. Kui kõhuvalu püsib, tasub tutvuda ka artikliga kõhuvalu põhjustest.

Lisaks võib ibuprofeen mõjutada neerufunktsiooni, eriti dehüdratsiooni või kroonilise neeruhaiguse korral. Seetõttu ei soovitata ibuprofeeni pikaajalist kasutamist ilma arstliku järelvalveta.

Vererõhuga patsientidel võib ibuprofeen vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet. Selle teema kohta loe lähemalt artiklist kõrge vererõhk.

4. Ibuprofeeni annustamine: kui palju ja kui sageli?

Ibuprofeeni annustamine sõltub vanusest, kehakaalust, tervislikust seisundist ning ravimi kasutamise eesmärgist. Kuigi ravim on käsimüügis, ei tähenda see, et seda võiks võtta piiranguteta. Vale annustamine on üks sagedasemaid kõrvaltoimete põhjuseid.

4.1 Annustamine täiskasvanutel

Täiskasvanutel on ibuprofeeni tavapärane annus 200–400 mg korraga, vajadusel iga 6–8 tunni järel. Ilma arsti soovituseta ei tohiks päevane koguannus ületada 1200 mg. Arsti järelevalve all võib maksimaalne annus ulatuda kuni 2400 mg ööpäevas.

Oluline on rõhutada, et suuremad annused ei tähenda alati paremat valu leevendust, küll aga suurendavad oluliselt seedetrakti, südame ja neerude kõrvaltoimete riski.

4.2 Annustamine lastel

Laste puhul arvutatakse ibuprofeeni annustamine kehakaalu järgi. Tavapärane soovitus on 10 mg ibuprofeeni ühe kilogrammi kehakaalu kohta korraga, maksimaalselt 3–4 korda ööpäevas.

Imikutele ja väikelastele mõeldud ibuprofeenisiirupid on erineva kontsentratsiooniga, mistõttu on eriti oluline lugeda pakendi infolehte ja kasutada mõõtesüstalt. Üleannustamise risk lastel on reaalne ning võib põhjustada oksendamist, uimasust, hingamisraskusi ja rasketel juhtudel krampe.

4.3 Kui kaua võib ibuprofeeni võtta?

Ilma arstiga konsulteerimata ei tohiks ibuprofeeni kasutada valu leevendamiseks kauem kui 5 päeva järjest ega palaviku korral üle 3 päeva. Kui sümptomid püsivad, võib tegemist olla tõsisema terviseprobleemiga, mis vajab täiendavat hindamist.

5. Ibuprofeen raseduse ja imetamise ajal

Ibuprofeeni kasutamine raseduse ajal on üks enim küsitud teemasid ning siin tuleb olla eriti ettevaatlik. Uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine raseduse esimesel ja teisel trimestril võib olla lubatud vaid arsti soovitusel ja võimalikult lühiajaliselt.

Kolmandal trimestril on ibuprofeen vastunäidustatud, kuna see võib põhjustada loote vereringehäireid, enneaegset arterioosjuha sulgumist ning sünnituse tüsistusi5.

Imetamise ajal eritub ibuprofeen rinnapiima väga väikestes kogustes ning seda peetakse üheks ohutumaks valuvaigistiks imetavatele emadele. Siiski on soovitatav kasutada võimalikult väikest efektiivset annust.

6. Koostoimed teiste ravimitega

Ibuprofeen võib suhelda mitmete teiste ravimitega, muutes nende toimet või suurendades kõrvaltoimete riski. See on eriti oluline krooniliste haigustega patsientide puhul.

  • Vererõhuravimid: ibuprofeen võib vähendada AKE-inhibiitorite ja diureetikumide toimet.
  • Verevedeldajad: koos kasutamisel suureneb verejooksu risk.
  • Teised MSPVA-d: paralleelne kasutamine suurendab seedetrakti kahjustuste riski.
  • Kortikosteroidid: suurendavad maohaavandi ja verejooksu tõenäosust.

Kui kasutad regulaarselt ravimeid, tasub enne ibuprofeeni võtmist konsulteerida apteekri või arstiga.

7. Ibuprofeen vs paratsetamool

Praktikas tekib sageli küsimus, kumb on parem: ibuprofeen või paratsetamool. Vastus sõltub olukorrast. Ibuprofeen on eelistatud põletikulise valu korral, näiteks liigese- või lihasvalu puhul. Paratsetamool sobib paremini inimestele, kellel on mao- või südameprobleemid.

Uuringud näitavad, et kombineeritud kasutamine (vaheldumisi, mitte samaaegselt) võib teatud juhtudel anda parema valu ja palaviku kontrolli, eriti lastel, kuid seda tuleks teha ainult selgete juhiste alusel6.

8. Praktilised soovitused igapäevaseks kasutamiseks

Ibuprofeeni ohutuks kasutamiseks tasub järgida mõningaid lihtsaid, kuid olulisi põhimõtteid:

  • Võta ibuprofeeni alati pärast sööki, et vähendada maoärritust.
  • Kasuta väikseimat efektiivset annust.
  • Väldi alkoholi tarbimist ibuprofeeni kasutamise ajal.
  • Ära kasuta mitut MSPVA-d samaaegselt.
  • Jälgi hoolikalt laste annuseid kehakaalu alusel.

Kui valu või palavik kordub sageli, ei tohiks ibuprofeen olla püsiv lahendus, vaid signaal arsti poole pöördumiseks.

9. Korduma kippuvad küsimused ibuprofeeni kohta

Kas ibuprofeen kahjustab magu?

Jah, ibuprofeen võib ärritada mao limaskesta ja suurendada maohaavandi ning seedetrakti verejooksu riski, eriti suurtes annustes või pikaajalisel kasutamisel. Risk on suurem eakatel, alkoholi tarbijatel ja neil, kes kasutavad samaaegselt teisi MSPVA-sid või kortikosteroide.

Kas ibuprofeeni võib võtta tühja kõhuga?

Ibuprofeeni ei soovitata võtta tühja kõhuga, kuna see suurendab maoärrituse ja valu riski. Parim on võtta ravim koos toiduga või vahetult pärast söömist.

Kas ibuprofeen sobib lastele?

Jah, ibuprofeeni kasutatakse lastel laialdaselt palaviku ja valu leevendamiseks. Oluline on järgida täpset kehakaalupõhist annust ning kasutada lastele mõeldud ravimvorme.

Kas ibuprofeen ja alkohol sobivad kokku?

Alkoholi tarbimine ibuprofeeni kasutamise ajal ei ole soovitatav, sest see suurendab seedetrakti verejooksu ja maksakahjustuse riski.

Millal peaks ibuprofeeni asemel arsti poole pöörduma?

Kui valu või palavik kestab kauem kui paar päeva, kui tekivad tugev kõhuvalu, must väljaheide, oksendamine verega või tugev nõrkus, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.

10. Kokkuvõte ja soovitused

Ibuprofeen on tõhus ja laialdaselt kasutatav valu-, palaviku- ja põletikuvastane ravim, millel on kindel koht nii koduses ravimikapis kui ka meditsiinipraktikas. Selle efektiivsus põhineb hästi uuritud toimemehhanismil ning seda kinnitavad arvukad teadusuuringud.

Samas ei ole ibuprofeen kahjutu. Vale annustamine, pikaajaline kasutamine või vastunäidustuste eiramine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid, eriti seedetrakti, neerude ja südame-veresoonkonna tasandil. Seetõttu tuleks ibuprofeeni kasutada teadlikult, lühiajaliselt ja väikseimas efektiivses annuses.

Kui vajad valuvaigistit sageli või sümptomid kipuvad korduma, ei ole lahenduseks pidev ibuprofeeni tarvitamine, vaid põhjuse väljaselgitamine koos tervishoiutöötajaga. Teadlik kasutamine aitab säilitada ravimi kasulikkuse ja vähendada riske.

Allikad