Angiini tüsistused: millised ohud võivad tekkida ravimata haiguse korral?

Angiini tüsistused: reumaatiline palavik, neerupõletik ja muud ohud
Angiini tüsistused võivad olla tõsised

Angiini tüsistused on teema, millest räägitakse sageli alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Enamikul juhtudel paraneb angiin õigeaegse raviga täielikult. Kuid ravimata angiin või pooleli jäetud antibiootikumikuur võib viia olukorrani, kus infektsioon ei piirdu enam ainult kurguga.

Streptokokiline angiin ei ole lihtsalt "tavaline kurguvalu". See on bakteriaalne põletik, mis võib mõjutada lisaks mandlitele ka südant, neere, liigeseid ja keskkõrva. Selles artiklis selgitame, millised on sagedasemad kurguvalu tüsistused, millal peaks muretsema ja kuidas riske vähendada.

1. Varased tüsistused – kui põletik levib lähedal asuvatesse kudedesse

Varased tüsistused tekivad tavaliselt haiguse ägedas faasis või vahetult pärast seda. Need on seotud bakterite levikuga ümbritsevatesse kudedesse.

Keskkõrvapõletik

Üks sagedasemaid angiini tüsistusi on keskkõrvapõletik. Neel ja keskkõrv on ühendatud kuulmetõrve kaudu, mistõttu võib infektsioon liikuda kurgust kõrva.

Sümptomiteks võivad olla:

  • kõrvavalu
  • kuulmise langus
  • palavik
  • survetunne kõrvas

Eriti sageli esineb see lastel, kelle kuulmetõri on anatoomiliselt lühem ja laiem.

Peritonsillaarne abstsess

Ravimata või raskekujulise angiini korral võib tekkida mädakolle mandli kõrval – peritonsillaarne abstsess. See avaldub tugeva ühepoolse kurguvaluna, suu avamise raskusena ja neelamisvaluna. Tegemist on seisundiga, mis vajab kiiret arstiabi.

Infektsiooni levik alumistesse hingamisteedesse

Kuigi angiin ise paikneb kurgus, võib põletik soodustada alumiste hingamisteede haigusi. Näiteks võib tekkida bronhiit või isegi kopsupõletik. Hingamisteede põletike eristamisel on abiks teadmine, kuidas erinevad larüngiit ja häälekaotus tavalisest mandlipõletikust.

Samuti võib tugev kurguvalu vajada sümptomaatilist leevendust – näiteks praktilised soovitused, kuidas kurguvalu angiini korral leevendada, aitavad vältida liigset ärritust ja parandada enesetunnet.

2. Hilised autoimmuunsed tüsistused – kui immuunsüsteem reageerib liigselt

Hilised tüsistused tekivad tavaliselt 2–4 nädalat pärast streptokokknakkust. Need ei ole seotud bakterite otsese levikuga, vaid immuunsüsteemi reaktsiooniga.

Reumaatiline palavik

Reumaatiline palavik on autoimmuunne reaktsioon, mis võib kahjustada südant, liigeseid, nahka ja närvisüsteemi. Selle põhjuseks on immuunsüsteemi „eksitus“ – antikehad, mis peaksid ründama streptokokke, hakkavad mõjutama ka organismi enda kudesid.

Sümptomiteks võivad olla:

  • liigesevalu ja turse
  • südameklappide põletik
  • palavik
  • väsimus

Tänapäeval on reumaatiline palavik arenenud riikides harv, kuid ravimata angiin suurendab selle riski märkimisväärselt.

Neerupõletik pärast angiini

Neerupõletik pärast angiini ehk poststreptokokiline glomerulonefriit on teine võimalik hiline tüsistus. See võib avalduda:

  • tursega (eriti silmade ümbruses)
  • vererõhu tõusuga
  • tumedama uriiniga
  • väsimusega

Kuigi see seisund on harv, on oluline pöörduda arsti poole, kui mõni neist sümptomitest ilmneb mõne nädala jooksul pärast angiini.

3. Kuidas riske vähendada ja tüsistusi ennetada?

Enamik angiini tüsistusi on välditavad. Peamine põhimõte on õigeaegne diagnoos ja korrektne ravi.

1. Täpne diagnoos

Streptokokilise angiini kinnitamiseks kasutatakse kiirtesti või kurgu külvi. Mitte iga kurguvalu ei vaja antibiootikumi, kuid bakteriaalse nakkuse korral on see vajalik.

2. Antibiootikumikuuri lõpetamine

Isegi kui enesetunne paraneb paari päevaga, tuleb ravi lõpuni teha. Poolik kuur suurendab riski, et bakterid ei hävine täielikult.

3. Jälgimine pärast haigust

Kui 2–4 nädala jooksul tekivad liigesevalud, turse, südamepekslemine või uriinimuutused, tuleb pöörduda arsti poole.

4. Üldised toetavad meetmed

  • piisav vedeliku tarbimine
  • puhkus
  • valu ja palaviku kontroll
  • nakkuse leviku vältimine (kätehügieen)

4. Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kui sage on reumaatiline palavik?

Tänapäeval on see arenenud riikides harv, kuid ravimata streptokokknakkuse korral on risk olemas.

Kas neerud võivad kahjustuda pärast angiini?

Jah, harva võib tekkida neerupõletik pärast angiini. Tavaliselt ilmneb see mõne nädala jooksul pärast esmast nakkust.

Kas tüsistused tekivad ainult ravimata juhtudel?

Enamasti on risk seotud ravimata või pooleli jäetud antibiootikumraviga. Siiski ei ole risk kunagi täielikult null.

Millal peaks kiiresti arsti poole pöörduma?

Kui tekib tugev ühepoolne kurguvalu, hingamisraskus, turse, rindkerevalu või uriini värvuse muutus, tuleb pöörduda kohe arsti poole.

Angiini tüsistused ei ole küll sagedased, kuid nende mõju võib olla tõsine. Õigeaegne ravi, antibiootikumikuuri lõpetamine ja tähelepanelikkus pärast haigust aitavad riske märkimisväärselt vähendada.

Kui tekib kahtlus, et paranemine ei kulge ootuspäraselt, tasub pöörduda perearsti poole. Ennetamine ja teadlikkus on parim viis vältida hilisemaid probleeme.

5. Teaduslikud faktid ja uuringud angiini tüsistuste kohta

Kuigi angiini tüsistused on tänapäeval arenenud riikides suhteliselt harvad, ei ole need kadunud. Streptokokiline angiin (A-grupi β-hemolüütiline streptokokk ehk Streptococcus pyogenes) on endiselt üks peamisi bakteriaalse kurguvalu põhjustajaid lastel ja noorukitel.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel esineb reumaatilist südamehaigust endiselt miljonitel inimestel kogu maailmas, eriti piirkondades, kus antibiootikumravi ei ole kättesaadav või ravi alustatakse hilja1.

Reumaatiline palavik ja südamekahjustus

Cochrane’i süstemaatiline ülevaade on näidanud, et penitsilliinravi streptokokilise angiini korral vähendab oluliselt reumaatilise palaviku riski2. See kinnitab, et antibiootikumid ei ole vajalikud viirusliku kurguvalu puhul, kuid bakteriaalse nakkuse korral on nende roll tüsistuste ennetamisel kriitiline.

Reumaatilise palaviku kõige tõsisem tagajärg on südameklappide kahjustus. American Heart Associationi juhistes rõhutatakse, et varajane ravi on võtmetähtsusega südame püsiva kahjustuse vältimisel3.

Neerupõletik pärast angiini

Neerupõletik pärast angiini ehk poststreptokokiline glomerulonefriit tekib immuunkomplekside ladestumise tõttu neerudes. PubMedis avaldatud ülevaated kirjeldavad, et haigus on lastel sagedasem ning enamik juhtudest paraneb täielikult, kuid harvadel juhtudel võib tekkida püsiv neerukahjustus4.

Oluline on mõista, et antibiootikumravi ei pruugi täielikult ära hoida glomerulonefriidi teket, kuid see vähendab nakkuse levikut ja kordusinfektsiooni riski.

Peritonsillaarne abstsess

Peritonsillaarne abstsess on üks sagedasemaid hospitaliseerimist vajavaid kurguvalu tüsistusi. Uuringud näitavad, et see esineb sagedamini noortel täiskasvanutel ning risk suureneb, kui esmane põletik ei saa adekvaatset ravi5.

Kui sage on reumaatiline palavik Eestis?

Täpsed andmed varieeruvad, kuid võrreldes 20. sajandi algusega on esinemissagedus drastiliselt langenud. See on seotud antibiootikumide kättesaadavuse ja parema tervishoiusüsteemiga. Siiski ei tohi alahinnata ravimata angiini riski – isegi harva esinev tüsistus võib olla tõsiste tagajärgedega.

6. Kes on suuremas riskis?

Kõigil angiiniga patsientidel ei teki tüsistusi. Risk on suurem järgmistel juhtudel:

  • lapsed vanuses 5–15 aastat (streptokokknakkus on sagedasem)
  • inimesed, kes ei lõpeta antibiootikumikuuri
  • korduvad streptokokknakkused
  • immuunpuudulikkus
  • elamine tiheda asustusega piirkonnas

Laste puhul tuleb eriti tähelepanelik olla, sest neil võivad sümptomid olla ebatüüpilised. Kui lisanduvad liigesevalud või turse mõni nädal pärast angiini, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.

7. Praktilised soovitused igapäevaelus

Angiini tüsistused on ennetatavad. Toome välja praktilised sammud, mida igaüks saab rakendada:

Hoia ravi järjepidev

Antibiootikumikuur tuleb läbida täies mahus. Ravimi katkestamine sümptomite taandumisel võib jätta osa baktereid ellu.

Väldi nakkuse levikut

  • pese käsi regulaarselt
  • kasuta eraldi rätikut
  • väldi lähikontakti palaviku ajal

Jälgi oma keha

Kui 2–4 nädala jooksul pärast angiini tekivad uued sümptomid – näiteks südamepekslemine, turse, vererõhu tõus või uriini tumenemine –, tuleb pöörduda arsti poole.

Tugevda üldist tervist

Piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja stressi vähendamine toetavad immuunsüsteemi. See ei asenda antibiootikume bakteriaalse nakkuse korral, kuid aitab kehal kiiremini taastuda.

Angiini tüsistused on meeldetuletus, et isegi näiliselt „lihtne“ kurguvalu võib mõnel juhul viia tõsiste terviseprobleemideni. Õigeaegne tegutsemine, teadlikkus ja arsti juhiste järgimine vähendavad riske märkimisväärselt.

Toimetuslik vastutus
Käesolev artikkel on koostatud MinuTervisele.ee toimetuse poolt ning põhineb usaldusväärsetel ja ajakohastel teadusallikatel vastavalt meie toimetuspõhimõtetele. Sisu on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti ega muu tervishoiutöötaja individuaalset nõustamist, nagu on täpsemalt selgitatud meditsiinilises teates. Küsimuste või märkuste korral palume võtta ühendust meie toimetusega.

Viimati meditsiiniliselt üle vaadatud: 2026