Gripp on haigus, millest justkui teatakse kõike, kuid igal sügisel ja talvel kerkivad taas samad küsimused: miks mõned gripihooajad on raskemad, miks räägitakse erinevatest tüvedest ning mida tähendavad keerulised nimetused nagu H1N1 ja H3N2? Selles artiklis selgitame, mis on A-gripi alatüübid, kuidas need tekivad ja miks gripiviirus on üks kiiremini muutuvatest viirustest maailmas. Mõistmine aitab paremini aru saada nii sümptomitest, riskidest kui ka vaktsineerimise vajalikkusest.
1. Mis on A-gripp ja kuidas see erineb teistest gripiviirustest?
Gripiviirused jagatakse kolme põhitüüpi: A-, B- ja C-gripp. Igapäevases terviseinfos räägitakse enamasti just A-gripist, sest see põhjustab kõige raskemaid haiguspuhanguid ja pandeemiaid. A-gripp levib nii inimeste kui ka loomade seas ning just see omadus teeb viiruse erakordselt muutlikuks.
Erinevalt B-gripist, mis ringleb peamiselt inimeste seas ja muutub aeglasemalt, on A-gripi viirusel võime nakatada linde, sigu ja teisi imetajaid. Kui kaks erinevat gripiviirust satuvad sama peremeesorganismi rakkudesse, võivad nende geneetilised osad omavahel seguneda. See loob täiesti uusi viiruse variante, mille vastu inimestel puudub varasem immuunkaitse.
Just seetõttu on A-gripp sageli seotud raskema haiguse kuluga, millest saad lähemalt lugeda artiklist A-gripi sümptomid ja haiguse kulg.
2. Mida tähendavad tähised H ja N gripiviiruse nimetuses?
A-gripi alatüüpide nimetused põhinevad kahel viiruse pinnavalgul: hemaglutiniinil (H) ja neuraminidaasil (N). Need valgud ei ole pelgalt teaduslikud detailid, vaid määravad otseselt, kui nakkav ja ohtlik konkreetne viirusevariant on.
Hemaglutiniin (H)
Hemaglutiniin aitab viirusel kinnituda inimese hingamisteede rakkude külge ja neisse tungida. Praeguseks on teada vähemalt 18 erinevat H-tüüpi. Inimestel ringlevad peamiselt H1 ja H3 variandid. Mida rohkem muutub hemaglutiniini struktuur, seda raskem on immuunsüsteemil viirust ära tunda.
Neuraminidaas (N)
Neuraminidaas võimaldab uutel viiruseosakestel nakatunud rakust väljuda ja levida edasi teistesse rakkudesse. Neuraminidaasi alatüüpe on kirjeldatud vähemalt 11. Inimeste seas on enim levinud N1 ja N2.
Kui panna need kaks komponenti kokku, tekivadki nimetused nagu H1N1 ja H3N2, mis kirjeldavad konkreetse viiruse pinnavalke ja nende kombinatsiooni.
3. H1N1 – nn seagripi taust ja eripärad
H1N1 alatüüp sai laiemalt tuntuks 2009. aastal, kui see põhjustas ülemaailmse gripipandeemia. Kuigi rahvasuus räägiti toona “seagripist”, oli tegemist inimese, sea ja linnugripi geneetiliste osade kombinatsiooniga.
Tänapäeval ringleb H1N1 edasi hooajalise gripi osana ning kuulub ka iga-aastaste gripivaktsiinide koostisse. See alatüüp põhjustab sageli kõrget palavikku, tugevat lihasvalu ja üldist halba enesetunnet. Erinevalt paljudest teistest gripitüvedest haigestuvad H1N1 korral suhteliselt sagedamini nooremad täiskasvanud.
Lastel ja eakatel võib haiguse kulg olla raskem, millest räägime põhjalikumalt artiklis A-gripp lastel ja eakatel.
4. H3N2 – miks seda peetakse sageli raskemaks?
H3N2 alatüüpi seostatakse sageli raskemate gripihooaegadega, eriti eakate seas. Selle põhjuseks on viiruse kiire mutatsioonivõime. H3N2 hemaglutiniin muutub eriti sageli, mis tähendab, et ka varasem nakatumine või vaktsineerimine ei pruugi pakkuda täielikku kaitset.
Uuringud näitavad, et H3N2 põhjustab sagedamini tüsistusi, nagu kopsupõletik ja haiglaravi vajadus, eriti üle 65-aastastel inimestel1. Seetõttu pööratakse selle alatüübi jälgimisele rahvatervises erilist tähelepanu.
5. Miks A-gripi viirused pidevalt muutuvad?
Gripiviiruse pidev muutumine on üks peamisi põhjuseid, miks gripp ei kao kunagi lõplikult. Teadlased eristavad kahte peamist mehhanismi: antigeenne triiv ja antigeenne nihe.
Antigeenne triiv
Antigeenne triiv tähendab väikseid, järkjärgulisi muutusi viiruse geneetilises materjalis. Need tekivad viiruse paljunemisel juhuslike vigade tõttu. Aja jooksul kuhjuvad muutused ja immuunsüsteem ei pruugi viirust enam ära tunda, isegi kui inimene on varem grippi põdenud.
Antigeenne nihe
Antigeenne nihe on harvem, kuid palju ohtlikum nähtus. See toimub siis, kui kaks erinevat A-gripi viirust nakatavad sama peremeesorganismi ja vahetavad geneetilist materjali. Tulemuseks võib olla täiesti uus alatüüp, mis võib vallandada pandeemia2.
6. Praktilised soovitused: kuidas end muutuvate gripitüvede eest kaitsta?
Kuigi gripiviiruse muutumine võib tunduda hirmutav, on olemas tõhusad viisid riski vähendamiseks. Iga-aastane gripivaktsiin on endiselt parim kaitse raske haiguse vastu, isegi kui see ei pruugi alati nakatumist täielikult ära hoida.
- Vaktsineeri end igal hooajal, eriti kui kuulud riskirühma.
- Pese regulaarselt käsi ja väldi haigena avalikke kohti.
- Tugevda immuunsüsteemi piisava une ja tasakaalustatud toitumisega.
- Õpi eristama grippi tavalisest külmetusest, nagu selgitatud artiklis kuidas eristada külmetust ja grippi.
7. Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas H1N1 ja H3N2 on endiselt ohtlikud?
Jah, mõlemad alatüübid ringlevad hooajaliselt ning võivad põhjustada raskeid haigusjuhte, eriti riskirühmades.
Miks peab gripivaktsiini igal aastal uuendama?
Sest gripiviirus muutub pidevalt ning vaktsiini koostis kohandatakse vastavalt ringlevatele tüvedele.
Kas varasem gripipõdemine annab eluaegse immuunsuse?
Ei, kuna viirus muutub, ei pruugi varasem immuunsus uute alatüüpide vastu kaitsta.
Kumb alatüüp on ohtlikum – H1N1 või H3N2?
See sõltub hooajast ja inimesest, kuid statistiliselt seostatakse H3N2 raskema kuluga eakatel.
Teadlikkus A-gripi alatüüpidest aitab teha paremaid terviseotsuseid. Kui mõistame, miks viirus muutub, oskame ka paremini ennast ja oma lähedasi kaitsta.
Seotud artiklid:
- A-gripp: sümptomid, haiguse kulg ja võimalikud tüsistused
- A-gripp lastel ja eakatel: sümptomid ja riskirühmad
- Kuidas eristada külmetust ja grippi
Loe rohkem:
Kasutatud allikad:
Käesolev artikkel on koostatud MinuTervisele.ee toimetuse poolt ning põhineb usaldusväärsetel ja ajakohastel teadusallikatel vastavalt meie toimetuspõhimõtetele. Sisu on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti ega muu tervishoiutöötaja individuaalset nõustamist, nagu on täpsemalt selgitatud meditsiinilises teates. Küsimuste või märkuste korral palume võtta ühendust meie toimetusega.
Viimati meditsiiniliselt üle vaadatud: veebruar 2026